Noorteka nimekonkursile laekus 49 nime

Sügisest Kuressaare bussijaamas tegutsema hakkava avatud noortekeskuse nimekonkursile esitati 49 erinevat nime.

“Nimesid, mida pakuti rohkem kui üks kord, oli kuus,” ütles linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu.

Sel nädalal läbivad nimevariandid nn esimese sõela. “Noored valivad hääletuseks välja nimed, mis enim kõnetavad,” lausus Maripuu.

 

http://www.saartehaal.ee/2016/05/17/noortekeskusele-pakuti-pooltsada-nime/

Autoringil uus auto!

Euronicsi kaupluse juht Kalvi Trei andis eile Kuressaare noorte huvikeskusele üle Peugeot 206, millega hakatakse ringi vurama autoringis.

Huvikeskuse direktor Taniel Vares ütles Saarte Häälele, et autoringi Mitsubishi Colt on vanaks jäänud ja läheb tõenäoliselt varsti mahakandmisele. Seetõttu tuli leida asendaja. “Kokkulepe saavutati Kalvi Treiga ja sellega peaks autoringi automured mingiks ajaks lahendatud olema,” rõõmustas Vares. Ta lisas, et kuna lahkub poole kuu pärast ametist, jääb ringile uue auto leidmine tema viimaseks panuseks noorte heaks.

Tegemist on Kalvi Trei endise võistlusautoga. “Amatöörvõistlustel olen sellega käinud, rahvasprinti sõitmas jne,” märkis ta. “Kasvasin sellest välja ja kuna noortekeskusel oli autot vaja, siis mõtlesin, et miks mitte,” lisas Trei. Tema sõnul on noortekeskusele kingitud masin tavapärasest ehk veidi lärmakam, kuid muus osas täiesti tavaline sportlik tehasest tulnud auto.

 

 

Kuressaare noorte huvikeskusele kingiti auto ka 2014. aasta algul. Toona anti Reval Auto Kuressaare esinduses pidulikult üle Citroën C2. Nüüd on autoringil kasutada kaks väga heas korras autot, rõõmustas Taniel Vares.

Autoringis käib Varese sõnul vahelduva eduga 15–20 noort. Juhendajaks on noortel tehnikasõpradel Avo Reimal. Praegu on ringi tegevus seotud õppeaastaga ja saab seega maikuus läbi. “Mis vormis see edaspidi olema hakkab, sõltub juba uuest noortekeskusest,” märkis Vares.

Praegu on autoring mõeldud noortele vanuses 13–18. Vares lisas, et seal ei õpetata ainult sõitmist, vaid räägitakse ka näiteks liikluskultuurist.

Edasijõudnutel on võimalik osaleda autoringi kaudu ka võistlustel. “Tavaliselt teeme enne võistlusele minekut ringisisese võistluse, kus valime paar-kolm paremat ja kiiremat välja,” selgitas juhendaja Avo Reimal. Ta märkis, et soov oleks käia rohkem võistlemas ka Saaremaalt väljaspool, kuid sellele seavad omad piirid rahalised võimalused. Varasematel aastatel on siiski käidud ka mujal võistlemas

 

http://www.saartehaal.ee/2016/05/14/kalvi-trei-kinkis-huvikeskusele-auto/

Noorte Tugilaga liitus 500. õppimise või tööga hõivamata noor

PRESSITEADE
Eesti Avatud Noortekeskuste (Eesti ANK) Noorte Tugila
26.04.2016

Noorte Tugila (www.tugila.ee) tegevuse alustamisest poole aasta möödumisel on programmiga liitunud 500. noor, kes liitumise hetkel ei õppinud ega töötanud. Programmis osalejatest 23% on endale leidnud juba sobiva rakenduse õppimise, töötamise või vabatahtliku töö näol. Noorsootöötaja hoiab eduka noorega jätkuvalt kontakti kuni poole aasta jooksul. Kaudse kasuna programmist saab märkida ka noorte üldist aktiivsemat positsiooni ühiskonnas.Õppimise või tööga hõivamata noorte profiilid ja kojujäämise lood erinevad üksteisest. Noorte Tugila klientide hulgas leidub nii põhihariduse omandamise pooleli jätnuid kui ka vanematekodus elavaid teaduskraadiga mitteaktiivseid noori. Seega on raske leida ühest sobilikku lähenemist ja iga juhtum on unikaalne, lähtudes eelkõige noore soovidest ja huvidest.

Siiski on selliste noorte motivatsioon oma olukorda muuta enamasti madal ja sageli algatab kontakti noorega noorsootöötaja. Eesti ANK üleskutsetele märgata kogukonnaelust kõrvale jäänud noort, on reageerinud nii lähedasi kui lihtsalt kaaskodanikke. Mobiilse noorsootöö oskustega noorsootöötaja motiveerib noort hindama oma olukorda ja seadma eesmärke. Võrgustikutöö abil lähenetakse võimalikele takistustele nagu sotsiaalprobleemid peres või varasemad võlgnevused.

Noorte Tugila on mahukaim noortele suunatud riiklik noortekeskuste programm Eesti ajaloos. Projekt tegutseb 34 noortekeskuses alates eelmise aasta novembrist. Tugila programmiga on kaetud kolmandik Eesti omavalitsustest. Toe rahaline maht 3,1 miljonit eurot võimaldab individuaalselt läheneda kuni 2800 noore inimese muredele aastas, toetades neid õppimise juurde naasmisel või tööelu alustamisel. Rahastus on tagatud 2018. aasta lõpuni.

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) tegutseb Eesti noorte heaolu nimel alates 2001. aastast.

Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ja ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivelisuse parandamine“ alusel.

Lisainfo:
Kerli Kõiv
Noorte Tugila programmi sisuline juht
Eesti ANK
telefon 5558 31 34
kerli.koiv@ank.ee
Koostas: Grete Landson; grete@ank.ee

Tule suvel noortekasse randa tööle!

Kuressaare noorte huvikeskus otsib projekti “Noortekeskus kolib suveks randa 2016” raames noori, kes on valmis oma oskusi ja teadmisi ranna noortekeskuses proovile panema.

 

Saarte Hääl, 08.04 http://www.saartehaal.ee/2016/04/08/rannanoortekas-pakub-tood-noortejuhtidele/

 

Titeranna rannahoones tegutsev rannanoortekas tuleb juba üheksandat suve. Huvikeskuse noorsootöötaja Liis Kaal on projektiga seotud neljandat aastat.

“Üritame keskenduda erinevatele tegevustele, kus noored saavad ise kaasa lüüa ja mõelda,” rääkis Liis. Noorsootöötajate ülesanne on noortele abiks olla ja neid juhendada, nad hakkavad välja mõtlema nädala plaane, erinevaid käelisi, sportlikke, meeskondlikke tegevusi.

 

 

Peab end kehtestama

Noorsootöötajate ülesanne ongi noorte vaba aja sisustamine, lisaks erinevate vahendite – pallide, rulade, liivalosside ehitamiseks ja mängude läbiviimiseks vajaliku inventari – laenutamine. Loomulikult peavad rannanoorteka töötajad oma territooriumil ja tegevuspaikades ka korra tagama.  Liis rõhutabki noorteka töötaja puhul suutlikkust end kehtestada ja noortega ühele lainele jõuda. “Ta peab suutma neile selgeks teha, et asjade kasutamisel on reeglid ja et neid tuleb ka täita. Et batuudi peal on üks inimene korraga ja kui võtad mingi asja, siis tood selle ka sinna tagasi, kust võtsid,” selgitas ta, lisades, et noorsootöötaja ei saa noortele olla päris semu, ta on siiski töötaja, kellel peab olema autoriteeti. “Manitsemine ja korra hoidmine on selle töö üks osa, kuna noored kipuvad tihtipeale ülemeelikuks minema ja ennast unustama,” tõdes Liis.

Samas ei suutnud ta oma tööaastatest meenutada, et keegi oleks rannas midagi ilmselgelt pahatahtlikku korda saatnud. “Noored üldiselt teavad, mis kohaga on tegu, ja ei tule sinna lihtsalt lõhkuma või lollusi tegema. Noortekas ongi ju selleks, et noored oma vaba aega mõistlikult sisustaksid ja kusagil mujal mingeid pätitempe ei teeks,” rääkis ta.

Rannanoortekas töötab 13. juunist 28. juulini, siis on poolteist nädalat pausi ja lõpetamine toimub merepäevade noorteprogrammiga.

Liisi sõnul on rannanoortekas välja kujunenud n-ö põhi­klientuur, kes igal suvel, nii kui noortekas avatakse, kohal on ning muidugi käib igal aastal neid, kes seda võimalust enda jaoks alles avastavad.

Suvehooajal on loomulikult ka palju turiste, kes leiavad rannanoortekas hea võimaluse vaba aega sisustada. Möödunud aastal sai rannanoortekas kirja kokku ligi 800 külastust.

Külastatavus sõltub Liisi sõnul ilmast. “Kui ikka ilm on ilus, siis tulevad noored parema meelega randa, tuulisemate ilmadega toimetame ka rannahoones,” rääkis ta.

Noortekal on õues lauad, väljas pannakse püsti kossukorv, jalkaväravad, batuudid, veebatuut. “Oleme pisitasa püüdnud oma varustust suurendada,” sõnas Liis.

Sel aastal suuremaid uuendusi küll plaanis pole, aga on mõte panna üles väike pliit. Et noored saaks ise kohapeal sooja sööki teha ja sel moel ka oma sotsiaalseid oskusi pisut arendada. Sellist olukorda, kus rannanoorteka noorsootöötaja kohale pole ühtki tahtjat ja konkurssi on pidanud pikendama, ei ole veel juhtunud. “Mõlemale töökohale on ikka kolm-neli soovijat olnud. Kuna töökoht on osalise tööajaga ehk kella 11-st hommikul neljani pärastlõunal, siis säilib võimalus samal ajal näiteks ka mingit teist tööd teha,” rääkis Liis. Õhtune aeg ja nädalavahetused on noorsootöötajal samuti vabad.

Huvilisi jagub

Liisi sõnul on igal aastal rannanoortekaga seotud ka paar sellist noort, kes Tallinnas noorsootööd õpivad. Nende jaoks on rannanoortekas väga hea praktikakoht.

Tööle kandideerijatele seatud vanuselisest kitsendusest rääkides märkis Liis, et noorsootöö seadusest lähtuvalt loetakse nooreks inimest vanuses 7–26 eluaastat. “Kui talle pannakse ka vastutus, siis peab ta olema täiskasvanu. Seetõttu ootamegi kandideerima noori vanuses 18–26 eluaastat,” selgitas ta.

Nii et kel on soovi, tahtmist, julgust ja organiseerimisvõimet, sellele võib Kuressaare rannanoortekas olla kas päris esimene töökogemus või siis kogemus noorte ja noortetööga.

Südamekuu noortekas

Südamekuul toimus jäätisering, mille käigus läbisid osalejad vahemaa, mille käigus nad kulutasid niipalju energiat, kui ühe jäätise söömine neile andis. Lisaks pakub noortekas terve kuu jooksul väikest vitamiiniampsu, et ikka kevad ilma väsimuseta tuleks

Jalgratturi kursused alustasid platsi- ja linnasõitudega!