"Igas inimeses on päike, lase tal ainult särada!"

Sokrates

Lapsevanemale

1. Üldine info riiklikult rahastatava rehabilitatsiooniteenuse kohta (info konkreetselt meie majas pakutava reh. teenuse  kohta asub rubriigis "Teenused").

Mis on rehabilitatsiooniteenuse eesmärk?

Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut,soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist.Konkreetne eesmärk on puudega lapse puhul aidata kaasa lapse arengule ja hariduse omandamisele.

Kellel on õigus taotleda rehabilitatsiooniteenust?

1)      puudega lastel ja täiskasvanutel,

2)      16-aastastel kuni vanaduspensioni ealistel psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%,

3)      alaealised õigusrikkujad suunatakse rehabilitatsiooniteenusele vastavalt alaealiste

komisjoni otsusele.

Rehabilitatsiooniteenuse raames:

1)      koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan

2)      osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid,

3)      juhendatakse, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia,

4)      vajadusel viiakse läbi vahehindamisi,

5)      hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust.

Mis toimub rehabilitatsiooniteenusel?

Esmakordselt rehabilitatsiooniteenusele minnes koostatakse (vajadusel pereliikme osavõtul) rehabilitatsiooniplaan. Rehabilitatsiooniplaan on eelduseks rehabilitatsiooniteenuste saamiseks. Plaani koostamiseks vestlevad Teiega erinevad rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistid (nt sotsiaaltöötaja, psühholoog, füsioterapeut, logopeed, eripedagoog, tegevusterapeut), kes hindavad Teie toimetulekut, tegevusvõimet ja eri teenuste vajadust. Vajadusel viiakse hindamine läbi ka Teie kodus, töökohal, koolis vm. Ühiselt püstitatakse eesmärk ning koostatakse tegevuskava. Tegevuskavasse pannakse kirja Teile vajalikud teenused ja soovitused, mida järgides saate parandada oma edasist toimetulekut. Pärast tegevuskavasse märgitud teenuste osutamist hinnatakse, kas rehabilitatsiooniteenus oli tulemuslik. Tulemusi on vaja hinnata ka uue plaani koostamiseks, et vajadusel planeerida uusi teenuseid.

Kes osutavad rehabilitatsiooniteenust?

Rehabilitatsiooniteenust osutavad paljud asutused üle Eesti, kellega Sotsiaalkindlustusametil on sõlmitud vastav leping. Asutuses on moodustatud rehabilitatsioonimeeskond, kuhu kuuluvad erinevad spetsialistid. Spetsialistid kaasatakse meeskonda vastavalt iga kliendi vajadustele. Kliendil on õigus ise valida, millises asutuses ta soovib teenust saada. Vajadusel abistab Teid sobiva rehabilitatsiooniasutuse valikul pensioniameti töötaja (kes on märgitud suunamiskirjale kontaktisikuks) või rehabilitatsiooniplaani märgitud juhendav isik (juhul, kui Teil on juba olemas kehtiv rehabilitatsiooniplaan).

Milliseid teenuseid rehabilitatsiooni raames osutatakse?

Kõigi inimeste vajadused on erinevad, seetõttu arutatakse põhjalikult läbi, millised rehabilitatsiooniteenused on Teile vajalikud. Näiteid rehabilitatsiooniteenusest:

  • sotsiaaltöötaja teenused: nõustamine ja juhendamine sotsiaalsete probleemide korral,
  • psühholoogi teenused: nõustamine ja teraapia psühholoogiliste probleemide korral,töölesaamiseks vajalik nõustamine, elumuutustega toimetulek jm.
  • tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenused: igapäevaelus vajalike oskuste (nt.poeskäimine, rahakasutus, toidu valmistamine) harjutamine; käelised tegevused, abivahendi kasutama õpetamine jm.
  • eripedagoogi teenused: nõustamine haridusküsimustes (nt õppe kohandamine), õpioskuste kujundamine, igapäevaelu toimingute õpetamine, nägemispuudega inimestele liikumis- ja punktkirjaõpetus jm.
  • logopeedi teenused: kõne ja suhtlemisoskuse kujundamine, kõnega seotud abivahendite kasutama õpetamine jm.
  • füsioterapeudi teenused: koduste harjutuskavade koostamine, abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, tegevused liikumisvõime hindamiseks ja taastamiseks jm.

Vastavalt Teie vajadusele osutatakse teenuseid kas individuaalselt, perele või grupile. Rehabilitatsiooniplaani koostamisel võidakse Teile soovitada ka teisi vajalikke teenuseid,mida osutab kohalik omavalitsus, kool vm. Näiteks:

• Sotsiaalteenused (lapsehoiuteenus, koduhooldusteenus, isikliku abistaja teenus jm). Sotsiaalteenuseid osutab kohalik omavalitsus ja nende saamiseks tuleb pöörduda omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole.

• Raviteenused (nt taastusravi, hooldusravi jm). Kui vajate taastusravi, siis selleks peate pöörduma kas perearsti või eriarsti poole.

• Haridusteenused (nt õppekava kohandamine, õpilase individuaalsuse arvestamine). Haridusteenuseid osutab lasteaed või kool. Konsulteerige oma lapse kasvataja või õpetajaga.

• Tööturuteenused (nõustamine sobiva töökoha leidmisel jm). Tööturuteenuste saamiseks pöörduge Töötukassa piirkondlikku osakonda.

Majutus ja sõidukulud:

Juhul, kui sõidate rehabilitatsiooniteenusele väljapoole elukohajärgset kohalikku omavalitsust, pakutakse piiratud mahus ka majutusteenust ning kompenseeritakse sõidukulud (nii puudega inimesele kui vajadusel ka tema saatjale). Selle saamiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse ja täita vastav avaldus. Lisaks peavad olema kaasas sõidukulu tõendavad nn. bensiinitšekid teenusel käimise kuupäevadega.

Kuidas taotleda rehabilitatsiooniteenust?

Rehabilitatsiooniteenuse taotlemiseks tuleb pöörduda oma elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusametisse (SKA) ja täita taotlus. Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusameti (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/) kodulehelt.

Taotlusele tuleb lisada:

• koopia taotleja isikut tõendavast dokumendist;

• psüühilise erivajadusega inimesed esitavad lisaks arstitõendi psüühikahäire esinemise kohta ning arstitõendi terviseseisundi (somaatiliste haiguste esinemise) kohta;

• koopia arstliku ekspertiisi otsusest töövõime kaotuse protsendi määramise kohta (juhul, kui otsus töövõime kaotuse protsendi või invaliidsusgrupi määramise kohta on kehtiv ja langetatud enne 01.01.2003).

Kui taotluse täidab puudega inimese seaduslik esindaja, tuleb taotlusele lisada ka esindajaisikut tõendava dokumendi ja esindusõigust tõendava dokumendi koopia. SKA langetab otsuse teenusele suunamise või mittesuunamise kohta 10 päeva jooksul. Kui Teil on õigus rehabilitatsiooniteenust saada, siis saadetakse Teile postiga koju suunamiskiri, millele on lisatud Teile eeldatavalt sobilike rehabilitatsiooniasutuste nimekiri. Teie poolt väljavalitud rehabilitatsiooniasutusega peate ise ühendust võtma (kas telefoni, posti vm teel) 21 päeva jooksul, et registreerida end teenuse saamise järjekorda. Vajadusel abistab Teid sobiva rehabilitatsiooniasutuse valikul pensioniameti töötaja (kelle nimi on märgitud suunamiskirjale) või rehabilitatsiooniplaani märgitud juhendav isik (juhul, kui Teil on juba olemas kehtiv rehabilitatsiooniplaan).

Järgneb rehabilitatsiooniplaani koostamine. Plaani koostab vastav meeskond, mis koosnev vähemalt 5-est ettenähtud spetsialistist. Rehabilitatsiooniplaanis on märgitud ka rehabilitatsioonimeeskonda kuuluv isik, kes juhendab, kuidas rehabilitatsiooniplaani täita, kuidas selles märgitud teenuseid taotleda ja kelle poole selleks pöörduda. Juhendaja võib suhelda vajadusel ka omavalitsuse sotsiaaltöötajaga, perearstiga, kooliga jne. Te kinnitate oma allkirjaga, et Teile on rehabilitatsiooniplaani tutvustatud ja Te olete sellest aru saanud. Pärast rehabilitatsiooniteenuste osutamist koostatakse arve, millel Te oma allkirjaga kinnitate, et Teile on arvel märgitud teenuseid ka tegelikult osutatud.