|
Kuressaare sai linnaõigused 1563. aastal. Sel puhul kinkis Taani kuninga Frederiku vend hertsog Magnus linnale esimese vapi, mis kahjuks säilinud ei ole. Kingitud vapiks oli Saare-Lääne Piiskopkonna vapp. Kuna see piiskopkond oli pühendatud apostel Johannesele, on vapil Johannese sümbol - kotkas.
Uue Kuressaare vapi on joonistanud Endla Tuutma linna esimese suure pitsati (asub Saaremaa Muuseumis) jäljendi alusel, kotka joonise eeskujuks on kotkas piiskopilinnuses asuva piiskopi eluruumi kaminalt (18. saj.).
Väljavõte Kuressaare põhimäärusest:
- Linna sümbolid on ajaloolised vapp ja lipp.
- Linnapea kasutab pidulikel juhtudel oma ametiülesannete täitmisel ametiraha ja –saua vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud statuudile.
- Linna sümboolika muutmine või täiendamine kuulub linnavolikogu kompetentsi.
Linna vapp ja lipp on Kuressaare omand, mida käsutab linnavolikogu ja linnavalitsus ning mida kasutatakse alljärgneva korra kohaselt:
- nii värvilist kui mustvalget vapi ja lipu kujutist võib kasutada linnavolikogu ja linnavalitsuse dokumentidel, siltidel, trükistel ning suveniiridel;
- teiste asutuste, ettevõtete, organisatsioonide või eraisikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel ja toodangul võib linna vappi ja lippu kasutada ainult linnavalitsuse loal, selleks ette nähtud maksu tasumisel. Luba vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. Erandjuhul võib linnavalitsus sümboolika kasutamise õiguse taotleja maksust vabastada;
- kilbiga vappi kasutatakse linnavolikogu, linnavalitsuse ja selle allüksuste pitsatitel ja tseremoniaalsete dokumentide plommitemplitel. Linna pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja ääres asutuse nimetus. Linnavolikogu, linnavalitsuse ja allüksuste pitsati läbimõõt on 35 mm;
- linna lipp on alaliselt välja pandud ainult linnavalitsuse hoonel, volikogu istungi ajal ka hoonel, kus see toimub;
- rahvusvahelistel, vabariiklikel regionaalsetel üritustel võib lippu kasutada Kuressaare ametlik delegatsioon või linna esindavad kollektiivid ja üksikisikud.
Vapp
Linna vapiks on sinisel kilbil asuv kahe torniga hõbedane loss, mille parempoolsel tornil on tuulelipuga kuldne teravatipuline kiiver. Lossi väravas langevõre all seisab hõbedane vasakule vaatav nimbusega kotkas. Vapi kilbil on lint tähtedega I. P. E. V. (esitähed Joh. evang. esimesest lausest: "In printsipo erat verbum - Alguses oli sõna").
Lipp
Kuressaare lipul on sinine lipuväli, millel valged pakud ja südapunktis linna vapipilt. Lipu pikkuse ja laiuse vahekord on 11:7. Lipu normaalsuurus on 1650x1050mm. Valge paku laius on 1/5 lipu laiusest. Vapipildi kõrgus on 1/2 lipu laiusest.
Värvid: Pantone sinine 285C, valge White, kollane 108U, must Black C (Kinnitatud juunis 1992. aastal). 
Tervisliku linna tiitel
Aastal 1998 võeti Kuressaare esimese Eesti linnana vastu Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Tervislike Linnade Võrgustiku liikmeks.
Lastesõbralik linn 23. novembril 2007 anti Kuressaarele üle laste- ja noortesõbraliku linna tiitel. Linnale omistatud tiitel ei ole lõppkokkuvõte, vaid protsessi algus, kus on märgata linna ja tema kodanike soovi muuta oma linn lapsesõbralikumaks.
http://www.valitsus.ee/?id=7586
http://www.unicef.ee/sisu/index.php?id=26 Linna juhtimise atribuutika Linnapea ametiraha  
Linnapea ametisau 
Kuressaare 450 juubelilogo
2013. aastal möödub 450 aastat Kuressaarele linnaõiguste andmisest. Juubelilogo võivad kasutada ka asutused ja ettevõtted, teavitades sellest eelnevalt linnavalitsust. Logo on võimalik paigaldada erineva suuruse ja materjaliga kandjatele. Täpsem info: pressiesindaja Kristiina Maripuu, tel 455 0548 või 5745 0071.
|
