Kasulikku Kuressaarest

Kuressaare on Saaremaa pealinn. Merelinn Kuressaare asub Läänemere ääres.

1424 - Kuressaare aleviku kirjalik esmamainimine
8. mai 1563 - linnaõigused
1. okt. 1990 - kohaliku omavalitsuse staatus
15 km² - pindala

Kuressaare on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Euroopa Tervislike Linnade Liidu liige ning laste ja noortesõbralik linn.

Kuressaare on läbi ajaloo kandnud erinevaid linnanimesid. Ajalooline nimi - Arensburg - asendati 1917. aastal Kuressaarega. Nõukogude perioodil kutsuti linna siin sündinud kommunisti Viktor Kingissepa järgi Kingissepaks.
Kuressaare oli esimene linn Eestis, kus omavalitsuse staatus 1990. aasta oktoobris taastati.

Täna on Kuressaare turvaline, tervislik ja arendusmeelne linn, mis on avatud rahvusvaheliseks koostööks.

Rahvaarv (2012 1. jaan, rahvastikuregister):

Kuressaares elab 14588 inimest, (maksumaksjaid 2009. aastal 8394).

Vanim mees on sündinud 1919. aastal,
vanim naine aga 1909. aastal.

Kaugus suurematest linnadest:

Tallinn 216 km
Tartu 330 km
Narva 429 km
Pärnu 152 km
Viljandi 249 km

SAARE MAAKOND

Pindala: 2922 km²
Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka ja Vilsandi.
Elanikke on maakonnas 35 887 (2010.a).

KLIIMA

Juuli keskmine temperatuur +18°C
Jaanuari keskmine temperatuur -2°C ... -4°C

Kuressaare läbi aegade

1227. aastal lõppes eestlaste muistne vabadusvõitlus Saksa ristisõdijate vastu just Saaremaal – saarlased suutsid oma vabadust hoida aastaid kauem kui mandri-eestlased. Algas piiskoppide aeg. Tekkis just kui väike feodaalriik: Saare-Lääne piiskopkond. Piiskopi kohaliku kantsina ehitati kindlus, selle ümber tekkis asula, mis sai Iinnuselt kuni 1918. aastani püsinud nime Arensburg.

1559. aastal müüs piiskop Münchhausen oma valdused Saaremaal Taani kuningale Frederik II-le maha ja algas Taani aeg. Sellesse aega jääb tähtis hetk 1563 – Arensburg saab linnaõiguse.

1645. aastal läänistab Rootsi kuninganna saare oma soosikule, krahv Magnus Gabriel De la Gardie'le ja algab 1710. aastani kestev Rootsi aeg. Sellesse aega jääb linna moderniseerimise plaan: ehitati raekoda ja vaekoda ning tänavavõrk, mis põhiosas kestab tänaseni.

Põhjasõja järgsete taastamistega 18. sajandi alguses algas linna jaoks Vene aeg, mis kestis 1917. aastani. Kreisi pealinna nime õigustamiseks tuli ehitada hulk kivikatustega kivimaju. Asekurberner Campenhausen tahtis kogu Saaremaa muuta hoolitsetud aiaks: mõisad maal ja mõisnike kojad linnas. 18. sajandi lõpust – 19. sajandi algusest on pärit klassitsistlikud hooned Lossi, Tallinna, Kohtu, Kauba, Tolli ja Pika tänava ääres. Need meenutavad talumaju, on raskepärased, dolomiidist raiddetailidega.

1858. aastal hakkas aurulaev Saaremaalt Riiga sõitma, 1889. aastal aga aurupaat Muhu ja mandri vahel.

Tsaariaja lõpp ja Eesti Vabariigi aeg 1940. aastani oli kuurordi õitseaeg.

Nõukogude ajal kandis linn kommunist Kingissepa nime. Paljud olid sunnitud maalt linna kolima, tekkisid suured aedadega individuaalelamud, kus siiani ilus jalutada. Saaremaa oli piiritsoon, kuhu sisenemiseks oli ka eestlastel vaja kohalike kutset.

23. juunil 1988. aastal sai Kuressaare oma ajaloolise nime tagasi.

Kuressaare ajaloost saab lisaks lugeda portaalist saaremaa.ee