Elukvaliteet  »   Kaugtöökeskus/Vabakontor/Loomemaja Kuressaarde

From: jaanis(at)cassiopeia.ee
To: tambet.kikas(at)pmk.agri.ee; varjepapp(at)hotmail.com
CC: anne.keerberg(at)si.edu.ee; piret.pihel(at)saare.ee
Subject: FW: KAUGTÖÖ ERI KOVidele - 26. nov 2009 Paides
Date: Mon, 9 Nov 2009 15:32:21 +0200

Tere
Kuressaare kohalike valimiste programmi koostades panid kohalikud sotsiaaldemokraadid eelkõige meie kaugtöö kogemusega Tambet
Kikase ärgitusel ja ühe nõupidamise tulemusel punkti, et linn soodustab kaugtööd ja aitab kaasa kaugtöö keskuse loomisele
Kuressaares. Koalitsiooninõupidamisel ( reform, IRL ja sotsid) tekitas teema elevust ja põhimõtteliselt sai see sisse kirjutatud.
Urve Tiidus viitas ka IT valdkonnas tegutsevale ja Saaremaast kui elu- ja töökohast huvitatud noorte inimeste grupile, kellest
konkreetselt sain Varje Papp kontakti.
Meil kohalikel "poliitikutel" ei ole aga selget ettekujutust mida oleks kaugtöö arendamise täpselt vaja ja millest alustada.
Ilmselt oleks alustuseks vaja teha teemakohane ümarlaua või veel parem, lülitakse selle arutelu mõne tulevase teemaga haakuva
laiema ürituse programmi. Nüüd aga sain huvitava info, et Eesti Kaugtöö Ühing plaanib võrgustiku loomist ja teeb 26. novembril
Paides teemakohase seminari . Ja see seminar on lubatud ka võrgus kättesaadavaks teha. Loe meilis allpool tulevat tutvustust.
Ilmselt ma ka ise ei saa sinna füüsiliselt kohale minna (Kuressaares just volikogu päev see) aga ehk saab virtuaalselt osaleda ja teemat edasi arendada.
Linna jaoks on minu meelest esmane küsimus, mida oleks eelkõige vaja, kas mingit füüsilist suhtluskohta, kus sarnaste
probleemidega kokku puutuvad inimesed saavad kohtuda ja asju arutada ( seda sotsid esialgselt silmas pidasid) ) või on vaja ka
mingeid töökohti, kuhu pageda kui kodune melu ei luba keskenduda või hoopis mingit eriti kiiret võrguühendust. Vastavalt
vajadusele saab ka lahendusi mõelda. Ilmselt oleks siin mõeldav mingi PPP laadne ühisprojekt või ettevõtmine.
Edastan selle informatsiooni ka TTÜ Kuressaare Kolledžile, kes on olnud ettevõtlusinkubaatori teema üks ärgitaja (paraku ka selle
vajadus on seni segane, keegi vastavat teenust küsimas pole käinud :) ) ja kellel on ka plaane virtuaalse ja e-õppe arendamiseks
( mingil määral toimib ja midagi on olemas ka) ning multimeedia võimalustega konverentsikeskuse loomiseks ja arendab
piirkondlikku kompetentsikeskuse projekti.
Samuti lisan kontakti ka EAS käepikenduse Saaremaal - Saaremaa Ettevõtluse Edendamise Sihtasutuse.
Ühesõnaga, ootan arvamusi ja kellel võimalus, osaleda kas võrgu kaudu või otse selle üritusel. Paistab et on õige aeg atra seada.

Jaanis Prii
SDE Saaremaa piirkonna esimees

Tere, ja tänud Hannes Koppelile reageerimast

Kiirvastus on see, et teema väärib kindlasti arutamist ja ajurünnakut,
mille tulemusena loodetavasti sünnib siis üks hea projekt, see võiks
olla Saaremaa kompetentsivõrgustiku
<http://uudised.err.ee/index.php?06156542> järgmine ühisprojekt, järg
väikelaevaehituse kompetentsikeskuse projektile
<http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=32874%29>.
Võrgustiku järgmine korraline koosolek peaks toimuma 2.12, kui on terve
päeva kestev kodanikuühiskonna konverents "Ühestegemine" (GOSPAs kell
9.30-16), kaalume varianti paar tundi pärast konverentsi veel
võrgustiku-asja arutada, aga praegu veel kindlat otsust ei ole, kas nii
jääb.

Igal juhul hoiame sidet ja vahendame infot. Lisasin adressaatide hulka
ka Anni Hartikaise, kes on meie kolledzi projektijuht ja õppejõud, ning
Märt Pikkani, kes kaugtöö teema vastu samuti huvi tundis.

Parimat,
Anne Keerberg

P.S. Mina ei tea Paidesse minejaid, aga mulle tundub, et sealsest
üritusest tehakse ka videoülekanne
<http://cafe.telework.ee/index.php/paevakavapaide>

Tere

Kaugtöökeskus on aja märk ja arengust tulenev paratamatus. Saarelisust
arvestades peaksime sellega kindlasti tegelema. Toetan mõtet, et selline
keskus võiks asuda siiski linnas. Tean, et Liider plaanis ka kunagi
kaugtöökeskust aga üsna seitsme maa ja mere taha.

Olen viimasel ajal kõikvõimalikele arengutele palju mõelnud ja jõudnud
arusaamisele, et see, mida me siin saarel vajame on kaugtöökeskus ja
kindlasti ka loomemaja (selle arengu toetuseks on olemas ka meede). Väga
hästi on käivitunud nt Tartu Loomemaja, väidetavalt ka Viljandi oma.
Tundub, et meie kui turismipiirkonna arengutega sobiksid need kaks enam
kui nt inkubatsioonikeskus, mida ka mina kunagi proovisin luua ametikooli
juurde (ja mis nüüd ka saab tulema, kandes vähemalt esialgu
ettevõtluserialade õppebaaside nimetust, see oli minu viimane
projektikirjutis ametikoolile). Loomemaja annaks siduda kaugtöökesksega.
Näiteks Tartu Loomemajas töötasid paljud just kaugtöömeetodil (nt
reklaamitootjad, disainerid jt). Majas on võimalus tegeleda näitustega,
müügiga, kohvikud, võimalus korraldada üritusi. Ja veel! Kuressaares on
suurpäraseid kasutamata maju, kuhu just midagi sellist sisuks sobiks.

Valmis koostööks

Piret Pihel
SEES juhataja

Tervist
Vajaduse sellise keskuse, või vastavalt tegutsevaid inimesi kasvõi
aegajalt koondava "kontori", olen omal nahal
ära tunnetanud. Spetsiifiliste erialadega tegelejatel ei ole lokaalselt
tihti nö mõttevahetuse võimalusi (loomulikult
on teinekord vajadus ka füüsilise pinna järgi nagu koolituste
läbiviimiseks, töölaud turavatud netiga jne, vmv järele).
Selliste "inkubatsioonikeskuste" mõte on päris hea ja äraproovitud
mujal. Keskus kui selline võib olla väga mitmetasandiline
tõesti, kõik sõltub vastukajadest kasutajate suunalt ja muidugi ka
rahastamiste võimalustest.

Esialgne mõte seisnes eelkõige selles et sarnaste tegvusaladega inimesed
ei jääks oma mätta otsa kopitama, et lisaks
töötegemise võimalustele tekiks mingi suhtlusring (ringid vastavalt
huvidele) kus tekiks infolevik ja mõtlemistest ja erinevatest
teadmistest mõnus sünergia. Selline suhtlus on hädavajalik, mis ei
laseks manduda ja võimalik et tekiks vastastikuse abistamistering
(jällegi suunatud infolevik, mina tean kes seda teeb või seda teenust
veel vajaks ...) mis omakorda tagaks kõikidele rohkem tööd
jne jne.

hääd
Tambet Kikas
Põllumajandusuuringute keskus

ja eraettevõtja

Ahoi kaugtöönokkijatele jt huvilistele!

Kuressaare on väike, ka meie võimalused on väiksemad. Selleks, et üks tore idee saaks teoks, peaks tõsiselt mõtlema sellele, kuidas tagada jätkusuutlikkus. Just sellest tulenevalt oleks mõistlik liita Loomemaja ja Kaugtöökeskuse ideed. Enamus kaugtöötegijaid on loomingulised töötajad. Ühendada loomeinimeste sünergia- see on võit kogukonnale!
Tutvuge Tartu Loomemajanduskeskusega www.lmk.ee

Kaasan Mika Männiku ja Mikk Mutso.

Toetan Hannese foorumisse kolimise ideed. Homsel maavalitsuse korraldataval arengustrateegia üritusel tuleb põgusalt juttu Loomemaja ideest! Võimalus on sõna sekka öelda.


Piret Pihel
SEES juhataja

Juhin tähelepanu ohule, et plaan kipub minema liiga suursuguseks...

mis oleks see miinimumprogramm millega asja toimima saaks !


kultuuriütitused, kontserdid, täisvarustusega konverentsiruumid on kõik siin juba olemas, seepärast ongi oluline asukoht, asukoht, asukoht !
Kui kaugtöökeskus asub kohas, kus tagahoov on kogu Kuressaare keskus suve- ( ja talve) üritustega, igas SPA hotellis on korralikke konverentsiruume -põhimõtteliselt on korralik konverentsiruum tänaseks juba igas kodumajutusasutuses :)
Vaja on just seda puuduvat töökeskkonda - olgu ta siis kaugtöökeskus või loomemaja.

Arutelust näeb ilusti, et juba on kogunenud korralik ideepagas, mida saab ära kasutada väga edukalt, kuid just ka mujal, mitte kaugtöökeskuse juures. Kardan, et kaugtöökeskusest kujuneb mingi arusaamatu ollus, mida pigem jäädakse kartma kui kasutama.

Kaugõppekeskus on väga hea mõte ! Ideaalne seotult mõne kooliga, Osilia vms.
Tööturism on väga hea mõte ! Kus on "Frey-Christian Ferneliused" ?

Jätkusuutlikkus eelkõige lihtsast ja loogilisest ideest.

Isiklikult olen veendunud, et traditsiooniline ühefirmakontor on käegakatsutavas tulevikus ajalugu. Üha enam koondutakse võrgustikesse, ühispindadele.
Imestan, miks erasektor eesotsas kesklinna majaomanikega ei ole veel kaugtöökontori või siis loomekeskuse ideed varnast võtnud ja tööle pannud ?

Hannes Koppel
linnaarhitekt

Tere

Saadan igaks-juhuks veel mõned lingid, millega palun tutvuda.

http://www.looveesti.ee
http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/looveesti/loomemajandus_veebi.pdf
http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/looveesti/loomemajndus_aastaraamat_uus.pdf

Palun loomemajanduse sisu õigesti mõista. Kui saame asjadest ühtemoodi aru, siis on ka lihtsam koostööle jõuda.
Loomemajanduse meede suleti 1. dets, saaksime valmistuda 2. vooruks.


Piret Pihel
SEES juhataja
4520574
5122066

Tere,

siin on väike kokkuvõtte 12.12 koosistumisest-ajurünnakust – palun postitage täienduse siia või saatke mulle, et saaks antud kokkuvõtet täiendada - juttu kuulama jääde ei märganud ma päris kõige kohta märksõnu kirja panna või pole mõni fakt päris korrektselt meeles.

Kohale oli tulnud 8 inimest: Mele Pesti, Andrus Naulainen, Merit Karise (kes esindas ka Oliveri mõtteid), Tambet Kikas, Piret Pihel, Hannes Koppel, Relika Metsallik, Alar Mäerand (kes esindas ka Märdi mõtteid).


Kellegi märkuse peale nimetasime kaugtöökeskuse ümber pisut sobivama ja avatuma nimega nimega „vabakontor”.

Pärast tutvustusringi tegime arutluse teemadel, mida keegi ootab selliselt Keskuselt ja milliseid tegevust teenuseid seal tema näeb. Selgus, et antud seltskonnas oleks potentsiaalseid vabakontori rentnikke ehk 1-2 ja teistel on pigem loomemajandusega seotud ideed, mida sobiva pinna ja atmosfääri korral saaks ka antud keskuses teostada.

Küsimusele, et milleks on vaja loomemaja saime sellised vastused:
- koostöövõrgustik sarnaste erialadega inimeste vahel – teha koos suuremaid projekte, erinevaid töölõike jms.
- sotsiaalne võrgustik (erialaseks) suhtluseks ja ürituste läbiviimiseks
- kiire ja stabiilne internetiühendus töö tegemiseks
- leida koostööd teiste erialadega ( näit: keegi soovib kodulehte, raamatupidamist, juriidilist nõu - võimalus leida tegija kohe samast majast)
- Võimalus ühiskasutada tehnilisi vahendeid (plotter, skänner jms.) ja hoida kulusid madalal
- Lihtsam ettevõtlusega alustada, võimalus teiste samas olukorras olijate kogemust ja nõu kasutada
- Soovitakse kasutada tugiteenust raha taotlemiseks/leidmiseks
- Võimalus Saarema külastajatel ja siit pärit inimestel kasutada ajutiselt koosolekuruumi, konverentsitehnikat, töölauda jms.
- Saarlasi tagasi meelitada, esialgu rendivad pindasid ajutiselt hiljem jäävad püsivaks – tagasitulemise juttu on väga palju üleval, selline keskus oleks väga hea koht kus pehmelt maanduda.


Pakuti välja hulk ideid teenuste kohta: kohvik, muusika prooviruumid, raamatuvahetus, kinoklubi, tööturism, seminarid, tootearendus, keelekursused, kaugõpe,tootearendus, lastehoid jms.

Jõudsime arusaamisele, et need tegevused on pigem toetavad teenused, mis kasutavad loomemaja pinda/tehnikat ja aitavad oma tegevuse tuluga pindade renti tasuda, aga need teenused ei ole loomamaja põhitegevused, vaid on mõne loomemaja asuka poolt hallatavad ja läbiviidavad teenused.

Soov on luua mitte sellist igavat ja kuiva kontoripinda-kuubikute süsteemi vaid pigem mõnusa meeleoluga töötegemise ja sotsialiseerumise kohta, kus oleks vabalt liigutatavad ühistööpinnad, eraldiseisvad rendiruumid jms.

Merit rääkis oma lühikesest visiidist Tartu loomamajja, kuidas ta leidis väga hea põhjuse sinna sisse astuda, kuna seal tegutses kohvik ja üldiselt jättis see koht mõnusa vaba õhkkonnaga mulje.

Piret Pihel oli teinud ka konkreetsemad arvutused nn. kriitilise massi kohta, millal sellist keskust oleks mõtet rajama hakata miinimumprogrammis.

Soodsa rendipinna korral võiks sellise miinimumprogrammi kriitiliseks massiks olla:
- 5-10 pidevat rentnikku - kes võtavad rendipinda kuu kaupa
- 1-5 vabakontori kasutajat - kes kasutavad pinda tunni-päeva kaupa
- 1-2 tugiteenust - näiteks manager rahastamise nõustamiseks, raamatupidamine vms.)
- majas tegutsevad teenused – kohvik, kino, seminarid, üritused, koosolekuruumide rent, RKL jms.

Piret selgitas miks tema nägemuses võiks Kaugtöökeskus ja Loomemaja koos eksisteerida. Kui kaugtöökeskus tahaks üksinda tegutseda, siis peaks ta koostööd tegema mõne organisatsiooniga ( TTÜ KK, Campus, Ametikool, Liider programm vms.)

Piret tutvustas ka võimalikke toetusmeetmeid sellise keskuse arendamiseks, üks meetmetest sulgus just 1. dets, aga sobivaid meetmeid avaneb veel. Loomemajanduse edendamise meetmes on võimalik saada toetust selliste keskuste väljaarendamiseks ja näiteks ekspertabi sisseostmiseks ja koostööks teiste asutustega. Näide: Võimalus teha koostööd näiteks Kunstiakadeemiaga, tehes Saaremaa käsitööle tootearendust ja marketingi. Võimalus eksperte mingiteks projektideks siia palgata jne.
Kindlasti ei saa seda raha kasutada näiteks kinnistu ostmiseks ja pisut kahtlane ka rendiruumide remontimiseks jms.

Arutati ka SEESi edasisi plaane ja rolle ja leiti, et SEES võiks olla üks Keskuse asutajaliige ja nõukogus. Samas võiks keskus olla ka üks sisend SEES-ile - kui inimesed ei julge võib-olla kohe otse SEESi uksele koputada, siis jõuavad nad lõpuks sinna läbi Keskuse.

Räägiti ka inkubaatorina tegutsemise rollist ja senistest jõupingutustest inkubaatorite loomiseks saaremaale (TTÜ KK juurde plaanitud tehnilise inkubaatori projekt ja ametikooli nn. moosikeetmise tootearenduse keskus). Tõdeti, et siin ei ole võib-olla piisavalt massi ,et iseseisev inkubatsioonikeskus luua, aga näiteks oleks võimalus tegutseda mingi suurema keskuse filiaalina, Tartu Teaduspark, Tehnopol vms. Inkubatsioonivõrgustikus osalemine annaks võimalus laiemale kontaktideringile ja juurdepääsu projektidele.

Räägiti ka võimalikest pindadest:
- Uus 20 nn. punane telliskivist maja
- Kitsas 3, hoone mis on maavalitsuse halduses ja vabaneb sügisel, oleks võimalik saada hea hinnaga ilmselt rendile, aga pole päris selge, et kas maja planeering sobib sellise keskuse tööks.
- Vana raamatukogu
- Endine Ylikooli Apteek maja Lossi tn.

Et keskus toimima hakkaks, siis on asukoht väga oluline, soovitavalt kesklinnas või selle vahetus läheduses.
Räägiti veel ka pikemalt Kuressaare kinonduse tulevikust ja võib-olla alustab selle koosoleku tulemusena midagi kino-klubi laadset. Arutati ka tööturismi võimalusi ja konkurentsi.

Edasised konkreetsed sammud:
- Leida sihtgrupist inimesi (püsirentnikud, tugiteenused, teotavate teenuste läbiviijad, ajutised rentnikud), et ületada see kriitiline mass asja käimapanemiseks, kasutades:
* oma suhtlusringkonda – siin võib igaüks julgelt kaasa aidata, selgitada ideed ja suunata inimesi arutlusse http://foorum.kuressaare.ee lehele
* „mandrisaarlaste” listi
* ajakirjandust

- Otsida ja uurida võimalikke pindasid


Aitäh kõigile, kes said kohale tulla või oma mõtted edasi saata!

Alar

Kas hetkel on keegi ajalehe artiklite peale või siit foorumi kaudu ühendust ka võtnud? Või kui palju on kasvõi seda lehte külastatud?

Minu jaoks on suurim saladus endiselt võimalik huviliste ring. Õigemini selle suurus. Ma ei saa hetkel päris täpselt aru, kas ajame siin kümnekonna inimesega mingit oma asja või on niiöelda suurem "turg" ka kusagil olemas.

Arutasin asja meie "valvestatistik" Kutt Kommeliga. Ka tema oli arvamusel, et suure osa huvilistest moodustaksid (noored) mandrisaarlased. Samas ei ole ma kindel, kui palju kõneksolev idee on nendeni jõudnud. Ise omal ajal Tallinnas elades ei lugenud ma küll regulaarselt siinseid lehti, samas teatav huvi oli ikkagi kogu aeg olemas.

Kuidas neid siis kätte saada? Jõudsime äratundmisele, et ehk oleks abi netiküsitlusest? Asi leviks soovitamise või nn "saada sõbrale" meetodil. Ehk täida ise ja saada ka oma tuttavatele saaremaalt pärit inimestele edasi. Muidugi ei pea see olema piiratud mandril elavate saarlastega, vastata võivad iseenesest kõik. Sinna küsitlusse omakorda saaks panna viited siinsele foorumile, et inimesed saaksid rohkem infot.

Üheks levitamise kanaliks võiksid olla sotsiaalvõrgustike Kuressaarega seotud kogukonnad, nt Facebooki Kuressaare grupp või meie gümnaasiumite grupid-listid Orkutis, FB-s, Twitteris jne.

Kui mõttel on jumet, oleks vaja hoolega läbi mõelda küsimused, asi üles upitada ja lumepall veerema panna.

Puhttehnilisest küljest rääkides, võiks minu meelest kasutada kasvõi näiteks Google Spreadsheeti:

http://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dFEtMmlCMUxZLV9BTG1aajNYZjJFSGc6MA

Edit: Linki panna ei saa?

Tervist!

Võtan Facebooki, Orkuti ja Twitteri enda peale. Loomulikult jagage ise ka linki.

Hetkel eesmärgiks võimalikult palju vastajaid meie küsitlusele?! Koguks e-maile.
Tegin short-url'i ka küsitluse jaoks - http://bit.ly/vabakontor

Nii....panen oma postitatud kommentaari igaks juhuks ka veel siia....

Tere kõigile. Leian, et idee on igati tervitatav ja vajalik. Olen seda omal nahal kogenud, kui teatud perioodi jooksul iga nädal Tallinnast Kuressaares käisin. Tol hetkel tundsin tõesti, et niisugune koht võiks Kuressaares olemas olla. Olles siin lugenud erinevaid seisukohavõtte, nõustun eriti Oliveri omaga, kes pakkus välja, et see ‘maja’ võiks olla kompleksselt lahendatud, et seal saaks tõesti korraldada ka mingeid üritusi ja asju - miks mitte ka töötubasid või seminare. Mõte - miks mitte ei võiks see loomemaja-kaugtöö keskus võtta ka mingit initsiatiivi nt. seminaride ja töötubade korraldamisel. Iseasi on selle maja reaalne hõive – kas neid inimesi on piisavalt? Teine asi on kindlasti kogu ettevõtmise finantseerimine, eeldusel, et teatav toetus tuleks selle jaoks ka vähemasti algatusperioodil eeldatavasti ‘maksumaksja’ taskust, tähendab see parajat müüdimurdmist selle kohta, mis asi see kaugtöö üleüldse on. Mõnevõrra radikaalsem, kuid olemuselt sarnane idee tekkis meil mõne saarlasest sõbraga, kes ka nö. arty-farty aladel tööl Tallinnas, kuid see veel väga mõttejärgus alles. Kui midagi selgemat-kindlamat, ehk siis räägiksin siin ka sellest. Aga lõppudelõpuks on ju mingil määral kogu ettevõtmise mõte ka ju selles, et koondada Saaremaaga seotud inimesi ja nende intellektuaalset kapitali, teha lihtsalt maja maja pärast....hmm...arvan, et just selline koostöö ja koos töötamisest tekkiv sünergia on üks olulisi võtmesõnu kogu selles projektis. Aga see on loomulikult minu subjektiivne arvamus/nägemus :)