Segakoor LYRA ajalugu

On midagi nimetu-kallist,
Mida seletada kuidagi ei saa.
Ses sõnas kare-hallis
hea on lausuda: Saaremaa.

    Üle saja aasta tagasi seisis tollases ajalehes ”Saarlane” teade Kuressaare Eesti Seltsi “meeste- ja segakoori” 25ndal aprillil toimuvast kontserdist mis ka teoks sai. Ning see kuupäev 1888 aastal saigi segakoor “Lyra” sünnipäevaks. Sellest ajast kuni tänaseni on koor esinenud oma kodusaare publikule , alates 1904 a. Ka mandrimaalastele ja aastal 1930 viis tolleaegne koorijuht Joosep Aavik koori esmakordselt välismaale – Riiga.
    Koori esimene dirigent oli kohaliku gümnaasiumi muusikaõpetaja R. A. Bartelt. Koori on juhatanud ligi 12 dirigenti. Nimetamist väärivad: Joosep Aavik, Timotheus Linna, Harri Kuusk, Ludmilla Toon, Svetlana Keert, Mai Rand, Anita Kangur jt. Praegu seisavad Koori ees Pilvi Karu ja Piia Veersalu.
    Arvatavasti on koor kõige kauem olnud Ludmilla Tooni juhtimisel. Tema nõudliku käe all laulis “Lyra” end 1975 a. Rahvakooriks ja 1978aastast võib laule kuulata ka heliplaadilt.
    Koor on laulnud Estonia Kontserdisaalis, TÜ aulas, esinenud paljudes kirikutes nii saare kui mandrimaal. Osa on võetud paljudest Saaremaa Laulupidudest alates 1894ndast aastast., samuti ülevabariigilistest laulupidudest.
    “Lyra” repertuaar on laialdane ja mitmekesine. Klassikalise koorilaulu kõrval on esitatud ka V. Tormise ja C. Kreegi rahvalaulu töötlusi.
    Suurvormidest ei saa mööda minna Mozarti “Missa Brevisest”, mis esitleti 1975 aastal ja uuesti 20 a hiljem, siis koos Mikkeli Toomkiriku segakooriga Soomest ja Kammerorkestriga Tallinnast Meelis Vahari juhatusel. Sama kavaga esineti ka 1996 a. Soomes.
    Teiseks suurvormiks oli Camille Saint-Saënsi “Jõuluoratoorium” Laurentiuse kirikus. Koos esinesid neli Kuressaares tegutsevat segakoori, solistid ja orkester Tallinnast.
    Sõpruskoorid on “Lyral” Lätis Cesises, Soomes Tammisaaris, Rootsis Visbys ja Stockholmis Västerhaminges.
    1989 a. - Esimene välisreis Tammisaari: sõprussild Kuressaare ja Tammisaari vahel oli avatud.
    1990 a. – Sõit Roomassaare sadamast otse kalapaatidega (laevadega) Gotlandile.
    1991 a. - Osavõtt Tammisaari soome –rootslaste “sång och musikfesten’ist”. Kõik Laulud tuli laulda rootsi keeles.
    1994 a. – Kontserdid Stockholmis, Västerhaninge ja Sollentuna linnaosades.
    1996 a - Kontserdid Mikkelis, Rovaniemis ja Kemis.
    2000 a. – Laulureis Itaaliasse rahvusvahelisele koorifestivalile Bergamo maakonnas Põhja Itaalias Clusones. Külastati ka Vatikani.
    “Lyra “ koori poolt on algatatud ka maakondlik koorilaulupäev, mida mõningate muutustega korraldatakse siiani.
    Paaril viimasel aastakümnel on koor laulnud vähemalt kümnes võõrkeeles. Tööd tuleb teha palju, muidu ei ole taset, haaret, poleks erutavaid kontserte laulureise, osavõttu laulupidudest, rõõmu heast laulmisest. “Lyra” kooris on see kõik olnud, on praegu ja kindlasti ka tulevikus.
   
Et kõik laabuks ja koorijuhil ei tuleks tegeleda kõikide koori puudutavate küsimustega, selleks on kooril koori juhatus, juhatuse esinaise, või -mehega. Kaua aega (30 aastat) juhtis koori Alli Ruga. Hiljem on selle töö peal olnud Lucia Tasa, Leelo Viljakainen jt.
    Koori President – vist juba elukutseline on Ülo Roos. Rahalist poolt reguleeris 12 aastat Urve Koitmaa.
   
Kooriliikmeid on (seisuga detsember 2004) 38 inimest, neist 30 aastat on kooris laulnud Els Trei, Anni Rand, Urve Koitmaa, Enno Kalf, Ülo Roos.
   
Dirigendid läbi aegade: R. A. Bartelt, C. Allik, Th. Krull, A. Tarkpea, M. Kitt, P. Olak, K. Linnamägi, G. Kukk, J. Vaga, E. Busch, Joosep Aavik, Voldemar Juurmaa, Timotheus Linna, Peeter Koževnikov, Harry Kuusk, Ludmilla Toon, Mai Rand, Anita Kangur, Svetlana Keert, Piia Veersalu ja Pilvi Karu.

Urve Koitmaa

LYRA1909

Segakoor LYRA koos pasunakooriga Kuressaare Eesti Seltsi (K.E.S.) koosseisus. Ees lamavad
koorivanem Karl Linnamägi ja Theodor Krull (habemega). Foto umbes aastast 1909.

LYRA together with a bras band in the rows of Kuressaare Estonian Society. Laying in front
are the master of the choir Karl Linnamägi and the conductor Theodor Krull (the bearded one).
The photograph is taken approximately in 1909.

tagasi esilehele